Sügis.
Eile mere ääres oli asi juba täiesti ilmne. Hall taevas, rohekashall meri, eemalt lähenev vihmasein. Põimin sõrmed ümber kuuma teetassi ja hakkab parem. Kohe-kohe lähen Kumusse, kus eile näituse vaatamine pooleli jäi. Ja siis Tartu, ebamäärastel põhjustel.
Leidsin eile veel energiat, et oma tuba ümber mööbeldada ja põrandat pesta. Täna öösel magasin igatahes tunduvalt paremini. Ainult jahedaks on läinud. Soojem tekk tuleb ilmselt ära tuua, kui ükskord koju saan, samas kui nad kütma hakkavad, siis vb läheb jälle palavaks. Sügis teeb filosoofiliseks ja melanhoolseks. Eriti kui üksi vihma käes hulkuda või niimoodi pilvisel pärastlõunal toas istuda.
Ma arvan, et see blogi on kaotanud oma mõtte. Mõtlesin niikuinii Tallinna tulles uue teha. Ehk rohkem sellise jutukeste-blogi, kuhu väikseid muinasjutte või luuletusi kirjutada. Niisama oma igapäevast vatramine tundub kuidagi mõttetu. Ilmselt ka sellepärast on mu sissekanded üha harvemaks jäänud.
Tagasi Bloggerisse ilmselt siis, kui ma selleni ükskord jõuan.
Nüüd KUMU ja Gateways.
Tsauki.
S.
Õunad+pihlakad+kuum tee
september 16, 2011 kell 9:31 e.l. (Uncategorized)
Arno ütles,
september 21, 2011 kell 6:37 p.l.
Aga mulle meeldib siin konnata ning su sõnu hingata. Justkui väikesed killud sügist, soojust ja Sillu hinge. See on muidugi su oma tee, aga oleks tore, kui ikkagi kirjutamist jätkaksid.