Jalgratas

Ehk kuidas Kribu EKA katsetele sattus. Sattus kogemata. Ja selgus, et on tore. Nimelt suhtusid õppejõud kohe Kribusse väga kenasti, kiitsid Kribu bakatööd ja puha. Kribu sai esimest korda aru, et ta haridus ka miskit väärt on. See oli esimene päev – esmaspäev. Esmaspäeva õhtul sõitis Kribu koos issoiga Tartu ja kolis korterist ära oma kraami. Seda oli palju ja see oli tüütu. Mõni asi jäi veel ripakile ka.
Teisipäev oli teine päev – Kribu sõitis kell 7 bussiga tagasi Tallinna, et kell 10 uuesti joonistamas olla. Jõudis ka enamvähem. Kümnest kaheteistkümneni joonistas Kribu puutükki ja pudeleid, mis oli ootamatult nauditav kogemus. Selgus ka, et kui kaua joonistanud pole, on see tunda ja käsi ei taha üldse teha seda, mida silm ja pea välja on mõelnud. Siis tuli Kribu Kadriorgu ja tappis Maplestory’s tulnukaid ja sai 2 levelit – tegus päev ühesõnaga.
Kolmapäev on täna. Täna läks Kribu jälle EKAsse hommikul. Aga liiga vara, õnneks läksid teised ka. Sekretäritädi on natuke udupea lihtsalt. Aga ta on muidu heatahtlik, niiet pole ‘ullu. Siis vedeles Kribu muru peal ja kell 10 sai ülesande ka. Mis tähendas, et Kribu ja teised potensiaalsed tudengid vantsisid rõõmsalt Lollidemäele logelema. Tegelikult oli asi keerulisem, ümbrust tuli silmitseda ja hinnata ja lisainfot otsida, et hiljem esseed kirjutada. Kribu irdus mõne aja pärast ja käis Kompressoris söömas ja natuke netis tuhnimas. Siis läks Kribu tagasi kooli ja kirjutas tunnikese esseed. Ei tahtnud nagu edeneda, aga eks näis. Kalkuleerisime ära, et arvuliselt peaks kõik sisse saama.
Homme on viimane päev sel teel ja Kribu läheb teisele vestlusele. Saab peedistatud ja loodetavasti natuke kiidetud. Kunstiteadlased on puhkusel, aga kirjutasid viisakalt, et kui ma väga nende juurde õppima tahan minna, siis võin 1. septembrist osakonnajuhatajat pinnida.
Täits TUDENGITUNNE ON, KATSED JA KURSUS JA PUHA. Mitte niisama netis regamine. Ja see maja meenutab Treffnerit natuke. Eks see kõik mõjub inimese psüühikale:P
Nüüd mängib Kribu majamängu.
Tsauki.