Kuna mul hakkas lõpuks piinlik Viru RA-s lugemas käia, siis ostsin Andra Teede “Atlase” päris omale. Kui aus olla siis ajendiks sai üks luuletus, mida ma kuidagi netist leida ei suutnud, aga mis mu peas üsna tüütult kummitas. Pealegi on seal raamatus palju pinda kuhu joonistada. Mõtlesin, et kuna see raamat on mitmeski mõttes Tartust, siis teeksin sellest oma Tartu-albumi. Kirjutaks sinna mõned mõtted ja joonistaks mõned pildid oma-Tartu kohta. Minu 6-aastak hakkab ju lõppema. Plaanisin ka linna tagasi tulles kõik tuttavad läbi käia (või enamik) ja oma armsaid kohti pildistada (Urg, Narva mnt 89, Gen, Piro, Toome, Vikerkaare tänava jne). Niisiis on see raamat justkui märk. Et tagasipöördumist niipea ei ole 
Ja siis see luuletus. Minu lemmik armastus-kurvastus luuletus by Andra Teede.
sel päeval
kui sa minu juurest
ära läksid
hakkasid kõik
mu 13 paari kingi
hõõruma
ja arvuti ütles üles
kingad ei hõõrunud enne
arvuti oli uhiuus
saad aru
see polnud nii
et lihtsalt lahku oleks läinud
üks armunud paar
kõik veeres perse
kolm kuud järjest sadas rahet
ja kõik majad
kus ma kunagi käinud olin
põlesid maha
bensiinihind tõusis
valgusekiirusel
kõigi mu tuttavate lapsed
said sel päeval tuulerõuged
ja bonzo hakkas
europoppi laulma
kõigil maailma kiirteedel
kehtestati aegluskohustus
rüütel sai uuesti presidendiks
nii ma liipasin
autoavariist autoavariisse
jalad kõigist
kingadest verekorpas
kõrvus kole europopp
sel päeval
kui sa ära läksid
keset lörtsi
ja põlenud maad
Loodame et seda ei juhtu – S
