Jalgratas

Loen Postimehest, et Peterburi tee äärest leiti hunnik tomateid ja muid köögivilju. Hiljuti oli metsas kuhi vorsti. Ja siis teatab Mupo, et kaubanduskeskus viskas oma tagahoovi hunniku võipakke. Mida me sellest järeldame? Et varsti võib igast põõsast võileibu leida. Iroonia on see, et samal ajal on poes korjanduskarbid ja kampaaniad Toidupanga üleval hoidmiseks.
Mis veel. Kui mõni asotsiaal seda blogi loeb (mingil põhjusel) siis mina teile tänaval raha enam ei anna. Pärast seda kui üke vene päritolu noormees mind sõimas, selle eest, et ma talle liiga vähe raha andsin…no ei. Ja peab ikka olema jultumust et viite eurot küsida, selle eest saab ju mitu päeva süüa. Teinekord lähen ja küsin ise mõnelt siukselt ahnepätsilt: “…et kui kelleltki viieka saad, võiksid paar eurot mulle ka anda, söögi jaoks või nii. Mina näljane üliõpilane, raha ei ole jne.”
Ilmselt on Allyl õigus ja see tuleb mulle kunagi paha karmaga tagasi.
Muide, toredaid asju on ka olnud. Peale peaaegu lolliks õppimist, sian oma seminaritöö esitatud. ja täna kontrolltööd ära andes lõi mind egotripp. Marika, minu jaoks kõige respekteeritum õppejõud, sest ta on tark ja karm ja samal ajal vastutulelik, vaatas mu tööd, muigas kergelt ja poetas vaikselt: “Tubli.”. Yeah!!! Pool päeva oli uhke tunne. Ma tean, et ma paar asja panin valesti ka, aga ikkagi. Niiet ma teen midagi, mida aastaid pole teinud ja viin sel kevadel õpetajale lille, ma arvan.
Tore, et minu süütajakalduvustest ka kellelgi abi on. Varsti ongi see lõkketulede aeg käes. Mõtlesime,e t võiks ühe Akna-mängimise looduses teha, lõket ja vorsti ja dnd-d. nagu polekski no-life:)
Issile lähen ka millaski Riiga külla.
Eks näis.
Esialgne plaan on põskkoobas terveks saada, metsas käia ja kõigepealt tuttu minna.
Olge tublid.
S,