Tagasi

Kuulan Indigolapsi, ootan pannkoogitaigna kerkimist, halan vahepeal sest enesetunne on kehv. Aga vahepeal on mõni asi mis teeb heaks selle olemise siin ja praegu.

Ja nii olen tagasi Tartus.

Ja kas keegi teab mis laulus on sõnad: “Ootan ja ootan sest ootus on hea”?

Rufus Wainwright – Across The Universe

Omal morbiidsel moel imekaunis video.

Vaheaja vahepeal

Istun söögitoas, juba on näha kuidas minu ümber on koondunud mõningane kaos riietest, raamatutest ja tühjadest tassidest. Tegu on märgiga lähenevast eksamist, edasilükkamisest ja paljust muust. Ma ei püsi paigal, käisin vahepeal Tallinnas – puhkamisest puhkamas…või end puhkamise lainele saamas. Väga tore oli, aitäh söögi, peavarju ja hea seltskonna eest. Urrima külm oli seal linnas. Aga tore, ma tunnen jälle seda siirast avastamisrõõmu, uudishimu iga tänava vastu, ma tahan teada kõiki teid ja veidraid paiku. Ja see teeb õnnelikuks. Niiet päris nukker oli tagasi sõita. Ja homme lähen Tartusse, esmaspäeval on viimane eksam, loodetavasti saan sellega ühele poole. Üldiselt on sess täitsa hästi läinud, peamiselt B-d ja C-d. Ja oma dilemmast sain ka üle – ei ole mõtet muretseda asjade pärast mis pole veel kohale jõudnud ja kui nad tulevad, noh, siis pole enam muretsemiseks aega, vaid tuleb nendega kuidagi toime tulla. Ja ikkagi mulle tundub, et mida vähem asjade üle mõelda ja lihtsalt olla, seda õnnelikum ma olen, mida vähem plaane ma teen seda kergemini paistavad uued võimalused tekkivat. Vot sedasi o lood, siinpool…Väinamerd.

Hääd.

S

Dilemma

The question is: do I really want to quit?

Or I am just fighting  a battle I’ve lost long time ago.

H-BLOCKX Countdown to Insanity

Jah, ma õpin

Mul kah miskit ütelda

“Love forever, love is  free. On forever – You and me”

Ei sa neist sõnadest üle ega ümber, eriti esimesest lausest. Sest see on minu kahe põhitõe ühendus, Armastus on vaba. Ma pean nentima, et see ei tarvitse lihtne olla…

Hetkel on sess, ja stress. Aga kahe nädala pärast on see läbi. Ja siis olen mina vaba kui värskelt ärganud liblikas…heh. Kui keegi tahab minuga “Avatari” vaatama tulla, siis olen nõus, ei ole palju mõnusamaid asju, kui õppimise vahepeal kinno minna ja mõtted kuhugi kaugele lahti lasta.

Tegelikult tahtsingi öelda ainult seda esimest rida. Kunagi tuleb pikem aruanne minu ideedemaailma kohta, aga hetkel on see suuremate mõtlejate poolt höivatud – filosoofia esseed ja referaadid.

Üks päev korraga, ilma kahtlemise ja kahetsuseta.

Siiralt teie veidi segi Sillu.

Boun Natale!

Pole oma iaatalia keele kusrusega hakkama saamisest veel päris üle, igatahes siinkohal siis teada-tuntud jõulupostitus. Jõulutunne ise on kahtlane asi. Tegelikult ta eile paar korda isegi oli, siis kui ma omapäi söögitoas kuuske ehtisin, päris lõhnavat, näritavate okastega kuuske, siis kui Priit helistas ja ütles, et ei tohi kaugeks jääda – see oli hästi tore, siis kui me hellamaa surnuaeda läksime, kus oli palju küünlaid, ja siis kui me laua ääres sõime ja jõime ega viitsinud kuidagi kinke avama minna. ja siis ka kui Tali mulle helistas kui ma juba voodis “Good omens”‘it lugesin (siinkohal vabandan oma stoilise reaktsiooni pärast, olin päris väss ). Jõuluöö-uni läks paraku metsa, ei tulnud ega tulnud, halb oli olla, kella neljaks olin end voodis tagurpidi pööranud ja kuulasin muusikat – viimane lõpuks aitas. Midagi veel? “Coraline”i on plaanis vaadata, sööma peaks minema ja sugulastega aega veetma. kahtlane tõbi mis mind kimbutas hakkab ka ära minema, pole küll kraadinud, aga  palaviku tunnet enam pole. Eriti. Egas miskit. Tehke lumelaternaid ja ärge külmetage.

Sillu

Chaotic fire element

Püüdes oma iseloomu kuhugi lahterdada jõudsin sellise tulemuseni, esiteks olen ma kaootiline, ei hea, halb ega neutraalne, lihtsalt kaootiline. Tuleelemendi mõte sai alguse mu Fye’ tegelasest, või vastupidi, igatahes olen teda alati natuke kartnud – tulekahjuhirm lapsepõlvest, ja samas on tuli midagi ülimalt lummavat, soe, kaunis, ohtlik. Tegin kaminasse tuld just ja jäingi sinna ette mõtlema, oma üleeilset mõtet, et inimesed ei muutu tegelikult, ainult harva väga suurte muutuste korral elus. ilmselt on neis mõingast kangekaelsustki jääda oma olemise juurde.

Teisalt usun ma järjekindlalt, et inimesel on loomupärane vajadus oma elus muutusi teha, ilma milleta inimene mandub ja muutub nukrameelseks. Seepärast ei usu ma abiellumisse, vanematekoju elama jäämisesse jne. Võimalik et on vale teha sellist üldistust kõigile inimestele, aga see selleks – esialgu on tegemist minu mõttekäikudega, mida arendada sotsiaalpoliitilise filosoofia eksamimaterjalide kõrvalt.

Vabadus ja hingerahu? Kas nad on mul olemas?

Leidsin need märksõnad oma kaustikust, eeldatavasti panin need sinna kirja millalgi augusti lõpus. Tundub et lõpuks taandub kogu käitumine ja ja mõtlemine väärtushinnangutele ehk siis kriteeriumiks on mingi sisemine põhimõte, väärtus: vabadus, hingerahu, ausus, headus, armastus – mis iganes kellegi jaoks. Lisaks väärtushinnangutele on eelpoolmainitud ka igapäevased elu komponendid, armastatud inimesed, ausad vastused jne. Ütleks siis, et inimene, kes väärtustab näiteks ausust, püüab elada nii, et tema elus oleks seda võimalikult palju. Tundub üsna loogiline. Probleem, tekib minu meelest siis kui indiviidi iseloomuomadused põrkuvad tema või tema lähedaste väärtushinnangutega. Tundub et väärtushinnangud on kultuuriruumist rohkem sõltuvad kui iseloomujooned, kuigi nad on omavahel seotud. Küsimus mis mul tekkis on selline: kui mina olen kaootiline isiksus (sealjuures ülimalt rahul), siis kuidas mõjutab see minu väärtushinnanguid ja kuidas need omakorda mõjutavad mind ümbritsevadi inimesi?

Mida teha siis kui mu iseloomust tulenev vaba tahe läheb vastuollu minu peas genereeritud väärtushinnangutega?

Counting Crows – Colorblind

aitäh Liisale.

I’ve got cookies

Niw it’s time to say goodbye, some will laugh, but I will surely cry…

Katke laulust “Lady”, minu lemmikkoht sealt ja seos on ühe nukra hüüvastijätuga. Mitte kurb vaid nukker, ja paar pisarat sai tõesti valatud,. Sellised hüvastijätud on omamoodi ilusad, need tähendavad, et mineja on jääjale oluline, ja see on päris suur asi. Ja küllap tuleb ta kunagi tagasi.

“Muumitrollist” sain ühe hea mõtte hiljuti, mis kõlas umbes nii: “Nad olid lubanud üksteise pärast mitte liigselt muretseda, nii jätsid nad üksteisele võimalikult palju vabadust ja puhta südametunnistuse.” Seega on mittemuretsemine hea nii igaühele endale kui tema lähedastele, aga natuke muidugi võib. Muumitrollid ja suur kogus mandariine on üldse väga päästavad asjad, umbes nagu öine võileib ja tass pärnaõieteed.

Ma muuseas leidsin arvutimängu, mis mulle meeldib. Miskit siin maailmas on jälle segamini läinud.

Olge tublid.